Saame tuttavaks, Evelyn Reintam 05. märts Vivian Tülp
Evelyn Reinram, Kärdla Kooli vilistlane, muusikaõpetaja ja laulja.
Kontserdil "Võta mul käest" astub Evelyn üles solistina ning toob lavale Kärdla Kool õpetajate ansambli. Evelyn oskab märgata detaile. Kunstilise toimkonna liikmena ühendab ta koos laulma lapsed ja õpetajad. Koos maalitakse läbi lauluvärvide usku, headust, soojust ja üksteise mõistmist.
Tutvume tema mõtete ja soovidega.
1. Kes või mis on sind lapsepõlvele tagasi mõeldes kõige enam mõjutanud, et sinu huvi muusika ja laulmise vastu on suur?
2. Milline on olnud sinu õpiteekond muusikas?
3. Mida pead oluliseks lastele edasi anda olles nende õpetajaks?
1. Olen sellele ka ise mõelnud - miks just muusika? Küllap siis oli tahtmine nii suur, sest minu peres keegi teine muusikaga ei tegele. Küll aga on nii ema kui vanaema noorena ansamblis laulnud ning vaarema ja vaarisa oskasid erinevaid pille mängida. Mingi osa on siis ilmselt ka läbi põlvkondade edasi kandunud ja geenidega kaasa tulnud. Ka sisemise motivatsiooni nõrkedes olid pere ja sugulased suureks toeks, kes veensid muusikakoolis jätkama. Ei teagi, kus täna ilma muusikalise hariduseta oleksin - ilmselt väga eksinud.
2. Hindan väga kõrgelt ka õpetajate rolli, kes oma aega panustades, erinevaid võimalusi pakkudes ja minusse uskudes mu teed ja sellel püsimist oluliselt kujundanud on. Oma erialaõpetaja Mart Rootsi tiiva all õppisin esmalt plokkflööti ja hiljem ka metsasarve kokku pea 12 tänuväärset aastat. Tänu legendaarsele Aune Orgile said minu solfedžo “kolmedest” peagi “viied”. Muusikaõpetaja Timo Lige kõrval sain palju esinemisvõimalusi ja -kogemusi nii kooris, ansamblis, solistina kui ka bändiliikmena. Mõtlen veel tänagi imestusega, kuidas ta küll kõik need fonogrammid meile produtseerida jõudis. Oluliseks pean ka lauluõpetaja Rita Lepland sooje sõnu ja innustavat tagasisidet, mis on aidanud hoida eneseusku ja motivatsiooni.
Hilisemast õpiteekonnast olulisim alma mater on teiste katsetuste kõrval olnud Viljandi Kultuuriakadeemia, kus õppisin rütmimuusika erialal laulmist. Sealne õpikeskkond oli põnev, võimalusterohke ja vahetu. Õppejõud olid suurepärasteks eeskujudeks nii muusikaliste oskuste, vastastikkuse austuse kui kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamise poolest. Viljandis elatud aastad olid ühed inspireerivamad, tiivustavamad ja arendavamad nii inimese kui muusikuna. Minu jaoks ongi inimlikkus muusika juures üks põhiväärtuseid, mis annab sellele kandva sisu - suhtun muusikat tehes liigsesse intellektuaalsusesse valvsa ettevaatusega. Laulma peab ikka süda, mitte ainult pea.
3. Lastele pean oluliseks edasi anda julgust musitseerida ja end muusikaliselt väljendada. Just nii, nagu see parasjagu õnnestub - ainult sel viisil saab ju edasi areneda. Musikaalsuse suhtes on levinud jäävususkumus nagu tegu oleks vaid sünnipärase andega. Tegelikult on see oskus nagu iga teinegi - sama hästi arendatav, aga ka sama oluline ja väärtuslik. Seepärast pean väga oluliseks ka muusikaarmastuse kasvatamist õpilastes - arendades nende oskusi viisil, mis neid kõige paremini kõnetab. Muusika vähendab stressi, suurendab kognitiivseid võimeid, edastab sõnumeid, kannab kultuuri, toob inimesi kokku ja on läbi selle määramatult oluline inimkogemuse osa. Soovin, et ka minu õpilased oskaksid muusikat samamoodi väärtustada, sest just see loob viljaka pinna harimisele.
Evelyn Reinram, Kärdla Kooli vilistlane, muusikaõpetaja ja laulja.
Kontserdil "Võta mul käest" astub Evelyn üles solistina ning toob lavale Kärdla Kool õpetajate ansambli. Evelyn oskab märgata detaile. Kunstilise toimkonna liikmena ühendab ta koos laulma lapsed ja õpetajad. Koos maalitakse läbi lauluvärvide usku, headust, soojust ja üksteise mõistmist.
Tutvume tema mõtete ja soovidega.
1. Kes või mis on sind lapsepõlvele tagasi mõeldes kõige enam mõjutanud, et sinu huvi muusika ja laulmise vastu on suur?
2. Milline on olnud sinu õpiteekond muusikas?
3. Mida pead oluliseks lastele edasi anda olles nende õpetajaks?
1. Olen sellele ka ise mõelnud - miks just muusika? Küllap siis oli tahtmine nii suur, sest minu peres keegi teine muusikaga ei tegele. Küll aga on nii ema kui vanaema noorena ansamblis laulnud ning vaarema ja vaarisa oskasid erinevaid pille mängida. Mingi osa on siis ilmselt ka läbi põlvkondade edasi kandunud ja geenidega kaasa tulnud. Ka sisemise motivatsiooni nõrkedes olid pere ja sugulased suureks toeks, kes veensid muusikakoolis jätkama. Ei teagi, kus täna ilma muusikalise hariduseta oleksin - ilmselt väga eksinud.
2. Hindan väga kõrgelt ka õpetajate rolli, kes oma aega panustades, erinevaid võimalusi pakkudes ja minusse uskudes mu teed ja sellel püsimist oluliselt kujundanud on. Oma erialaõpetaja Mart Rootsi tiiva all õppisin esmalt plokkflööti ja hiljem ka metsasarve kokku pea 12 tänuväärset aastat. Tänu legendaarsele Aune Orgile said minu solfedžo “kolmedest” peagi “viied”. Muusikaõpetaja Timo Lige kõrval sain palju esinemisvõimalusi ja -kogemusi nii kooris, ansamblis, solistina kui ka bändiliikmena. Mõtlen veel tänagi imestusega, kuidas ta küll kõik need fonogrammid meile produtseerida jõudis. Oluliseks pean ka lauluõpetaja Rita Lepland sooje sõnu ja innustavat tagasisidet, mis on aidanud hoida eneseusku ja motivatsiooni.
Hilisemast õpiteekonnast olulisim alma mater on teiste katsetuste kõrval olnud Viljandi Kultuuriakadeemia, kus õppisin rütmimuusika erialal laulmist. Sealne õpikeskkond oli põnev, võimalusterohke ja vahetu. Õppejõud olid suurepärasteks eeskujudeks nii muusikaliste oskuste, vastastikkuse austuse kui kaasaegsete õpetamismeetodite kasutamise poolest. Viljandis elatud aastad olid ühed inspireerivamad, tiivustavamad ja arendavamad nii inimese kui muusikuna. Minu jaoks ongi inimlikkus muusika juures üks põhiväärtuseid, mis annab sellele kandva sisu - suhtun muusikat tehes liigsesse intellektuaalsusesse valvsa ettevaatusega. Laulma peab ikka süda, mitte ainult pea.
3. Lastele pean oluliseks edasi anda julgust musitseerida ja end muusikaliselt väljendada. Just nii, nagu see parasjagu õnnestub - ainult sel viisil saab ju edasi areneda. Musikaalsuse suhtes on levinud jäävususkumus nagu tegu oleks vaid sünnipärase andega. Tegelikult on see oskus nagu iga teinegi - sama hästi arendatav, aga ka sama oluline ja väärtuslik. Seepärast pean väga oluliseks ka muusikaarmastuse kasvatamist õpilastes - arendades nende oskusi viisil, mis neid kõige paremini kõnetab. Muusika vähendab stressi, suurendab kognitiivseid võimeid, edastab sõnumeid, kannab kultuuri, toob inimesi kokku ja on läbi selle määramatult oluline inimkogemuse osa. Soovin, et ka minu õpilased oskaksid muusikat samamoodi väärtustada, sest just see loob viljaka pinna harimisele.
