Kärdla Kooli eestvedamisel jätkub kuni käesoleva kooliaasta lõpuni keskkonna ja loodushoiu teemadele pühendatud Erasmus+ koostööprojekt „What’s Out There,” mille raames tehakse koostööd koolidega Kreekas, Taanis ning Horvaatias.
7. -11. oktoobrini kohtusid partnerkoolide õpilased ja õpetajad Kreekas Kreeta saarel, Heraklioni 13. gümnaasiumis. Rahvusvahelisel õppekäigul osalesid ja muljeid jagavad õpilased Adele Elise Remmelg 7. klassist ja Delis Sinilaid 8. klassist ning muusikaõpetaja Evelyn Reintam ja klassiõpetaja Reet Sauer.
Kreeta võttis meid vastu tõelise suvesoojuse ja päikesepaistega – õhutemperatuur oli iga päev 26-28 kraadi vahel, kuid veelgi rohkem tundsime meid vastu võtnud inimeste hoolivust ja soojust. Kõik tegemised olid väga hästi korraldatud ja kordagi ei olnud vaja muretseda, kuidas õigeks ajaks õigesse kohta jõuda. Päevad olid tihedalt täis huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi koolis, kohalikes muuseumides ning looduskaunites paikades.
Esimesel varahommikul Heraklionis oli umbes 20 kraadi sooja, ning meid võtsid Heraklioni 13. gümnaasiumis vastu tegusad kooli õpetajad ning õpilased, kes projektis osalevad. Kreekas gümnaasium sarnaneb meie põhikooli kolmandale kooliastmele. See järgneb 6-klassilisele algkoolile ja seal õpivad 13-16 aastased noored. Gümnaasiumi lõpetajad jätkavad haridusteed lütseumis või ametikoolis.
Esimene päev sisaldas teineteisega tutvumist, palju mänge, kreeka keele tundi, maiustuste söömist ning ennekõike kooliga ja selle ümbrusega tutvumist. Käisime piknikul pargis, kus Heraklioni õpilased käivad matkamas, sporti tegemas ja looduses aega veetmas. Park asub Kreeta ühe kuulsama kultuurimälestise - Minose palee varemete naabruses ning päeva teises pooles käisime sellega ka tutvumas.
Teise ühise õppepäeva hommik algas põneva katsega jõevee kvaliteedi määramiseks ning jätkus Cretaquariumi külastusega. Tegemist on ühe esimese Kreeka meremaailmaga, mis tegeleb nii teadusuuringute, hariduslike projektide kui ka vaba aja veetmise võimaluste pakkumisega. Akvaarium avati 2005. aastal. Praegu on see koduks peamiselt Vahemere päritolu 2500 kalale ja mereloomale 250 eri liigist. Näha saab tiigerhaisid ja kaheksajalgu, aga ka kauneid värvilisi troopikakalu ning merehobukesi. Üheks akvaariumi töövaldkonnaks on haigete või viga saanud mereloomade ravimine ja seejärel nende taasasustamine loodusesse. Erilise tähelepanu all on näiteks merikilpkonnad. Nende toiduks on meduusid – päris meie millimallikate sarnased, kuid kahjuks on neile sarnased ka vees ujuvad kilekotid. Allaneelatud kiletükk on kilpkonnale ohtlik.
Kolmandal päeval külastasime mitmeid põnevaid muuseume, sealhulgas Vana-Kreeka tehnoloogiamuuseumit Heraklioni südalinnas. Seal nähtu lükkas Euroopa kultuurihällis kiikumise tundele ainult hoogu juurde. Saime kaasahaarava giidi selgituste saatel näha põnevaid hüdromehaanilisi leiutisi “püha vee automaadist” kuni sõnumite edastamise süsteemideni. Nägime, millised olid maailma esimesed robotid (8 saj. eKr), antiiksed “kraanad” ja vee jõul toimivad mehaanilised laululinnud, mida kasutati äratuskellana. Kui võimas ja põnev oli sealne elu juba antiikajal! Muuseumieksponaatide hulgas oli ka muinaskreeklaste muusikainstrumente. Pythagorase monokord, algupärane kilpkonna kilbist ja kitse sarvedest valmistatud lüüra ja tänapäevase oreli otsene eelkäija - vesiorel ehk hüdraulis. Vesioreli kõrval sai kuulda ja näha väidetavalt vanimat tervikliku notatsiooniga säilinud laulu maailmas. See oli Seikilose epitaaf, mis mõjus meie muusikaõpetaja Evelyni jaoks kogu Kreeta kogemuse juures nagu kirss tordil, ja nentis muuhulgas: “Kuni elad, sära!” Ja sära tõi see seiklus seitsme maa ja mere taha meie silmadesse kindlasti.
Projektis osalenud õpilased majutusid kohalikes peredes ning said peale koolipäeva kohalikku elu-olu kogeda ja nautida. Kolmanda päeva lõpus toimus projektis osalevatele õpilastele pidu ühe Kreeta poisi juures. Pidu algas ühise söömisega, kuid peagi järgnes sellele karaoke laulmine, kus said kõik valida meeldiva laulu ja seda laulda. Publik oli väga toetav ja kellegi üle ei naerdud, kui sassi läks. Üheks suureks lemmikuks sai seal Adele Elise tuntud eurolaulu suurepärase esitusega. Pärast laulmist pandi proovile tantsuoskused ning tantsiti Kreeka tantse karaoke saatel. Peale tantsu tuli magustoit jäätisest, küpsistest ja puuviljast. Kui kõht täis, mängiti meilgi tuttavat mängu “Tõde või tegu”. Peoõhtu ja mängimine kestis lausa poole kaheteistkümneni ning järgmise päeva hommikulgi oli veel kõigil eelmise päeva peotunne sees.
Päevad Kreetal tegid meie maailma taaskord avaramaks. Praegu on veel peas läbisegi muljed iidsest kultuurist, ühisest murest keskkonna pärast, maitsvast söögist ja selle jagamise kommetest ning muidugi inimeste sõbralikkusest ja soojusest, mida igal sammul kogesime. See ongi elus oluline.
Ja koduteel keerles peas tuttav meloodia meie oma naabersaartest: Oh, te kallid sõsarsaared - Saaremaa ja Muhumaa. Ainult et viimastes sõnadeks kippusid Hiiumaa ja Kreeta saar.
Lisainfo:
Stiina Kütt
Arendusjuht ja projekti koordinaator
