Eriolukorra ajal alguse saanud kaugõpe koolides tähistab lähipäevil esimest aastapäeva ja Kärdla Põhikooli 9. klasside õpilastel on jäänud 100 päeva lõpuaktuseni.

Viimasel kalendriaastal on kool ja kogukond pidanud koostöiselt rohkem õppima ja kohanema ning seda rohkemgi kui õpilased ise. Küll distantsilt õppeprotsesse juhtides, küll hübriidselt õppe-kasvatustöös uut ja vana põimides ning lõimides. Vaevu jõuad endale uue oskuse selgeks teha, kui tuleb ette võtta uus suunamuutus ja taaskord kohaneda. Möödunud aasta kogemused ja haridusuuringud on näidanud, et uutmoodi kool on tulnud, et jääda.

Haridusfoorumi poolt korraldatud uuringu „Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes”link opens on new page autorid nägid tekkinud olukorda äärmusliku testsituatsioonina, mis näitas kõigi hariduse osapoolte valmisolekut üleminekuks mudelile, mis põhineb õppija enesejuhtimisel ja digitehnoloogiate kasutamisel.

Unistused kannavad edasi

Eelmisel aastal, kolm päeva enne eriolukorra kehtestamist, toimus Kärdla Põhikoolis juba traditsiooniks kujunenud pidulik sündmus lõpuklassidele - 100 päeva enne lõpuaktust. Õhtu oli täis muusikalisi üllatusi, maitseelamusi ja seltskonnatantse, mis said erilise hoo sisse just viimastel minutitel. Tagantjärele oskame neid hetki eriliselt hinnata. Tänavu pidi pidulik sündmus taaskord aset leidma ja toimuma 11. märtsil. Samal päeval pandi koolid uuesti lukku. Ülikonnad ja pidulikud õhtukleidid jäid kappi ootama seda erilist koosolemise sündmust, mida aastakümnete pärast vilistlaste kokkutulekul meenutada. Unistamist, et saame lõpetajatega koos selle erilise õhtu teoks teha, ei saa keegi keelata. Unistused kannavad meid edasi.

Laste nägu kool on see, millest õpilased ise unistavad ning lugude kaudu meeles peavad. Täiskasvanute roll on toetada lapsi nende unistuste täitumisel. Põhikooli lõpuklassidele läbi viidava ettevõtlus- ja karjääriõppe tunni raames palusime õpilastel meenutada lugusid oma kooliajast ja kuue sõnaga kirja panna, mis on nende arvates meie kooli unistus.*

*Näited Kärdla Põhikooli lõpuklasside õpilaste vastustest, mis on Kärdla kooli unistus:

Aidata lastel pärisellu suunduda!

Parim koht õpilastele ja õpetajatele

Õpilased õpivad hästi ja saavad tulevikus edukaks

Korralik haridus ja sõbralik keskkond

Anda kõigile õpilastele keskmisest parem haridus

Et õpilased oleksid uudishimulikud!

Et kõigil õpilastel oleks hea ja paljulubav tulevik

Laiendada valikuvõimalusi ja olla väärikas kool

Harida õpilasi ja aidata nende unistused täide viia!

Avaram mõtlemine

Avaramalt mõeldes ei taba ootamatud muudatused meid nii valusasti, kui näeme muutuses võimalust inimesena ja organisatsioonina kasvada. Muutunud õpiolud on seadnud iga pere, kus kasvamas koolilaps, uute valikute ette. Õpetajaskonnast ja koolijuhist rääkimata. Oleksite ja poleksite asemel on aset leidnud reaalsed pingutused uuendustega hakkamasaamisel. Sedavõrd mastaapsete pingutustega pikka maad ei kesta. Vaja on leida tasakaal vabaduse ja vastutuse vahel. Vaja on uue kümnendi võtmes läbi mõelda kooli roll kasvamisel, arengus ning tulevikuks oskuste omandamisel. Tark ja Tegus Eesti 2035link opens on new page asetab kõige keskmesse õppija. Üks raporti autoritest prof Marju Lauristin, viitas Eesti 21. sajandi hariduse väljakutsetest rääkides uutele kirjaoskustele, nagu näiteks andmekirjaoskus, tervisekirjaoskus, numbrikirjaoskus, suhtekirjaoskus. Hariduse kaudu peab inimene olema valmis tulevikuks.

Haridusmajakas 2035

Hiiumaa valla arengukava 2035+link opens on new page, mis justkui majakana näitab suunda aastani 2035, sõnastab haridusvaldkonna soovitud seisundi: parimad arenguvõimalused on tagatud igale lapsele ja täiskasvanule. Just soovist tagada parimat lastele ja kooliga seotud täiskasvanutele, on Kärdla Põhikool alustanud paralleelselt uue koolimaja ehituse hanke väljakuulutamisega ka oma kooli uue perioodi arengukava ettevalmistamisega. Arengukava loomise protsessi on kaastatud nii õpetajad, lapsevanemad, koostööpartnerid, kooli pidaja kui õpilased. Liituda saab seitsme erineva juhtrühmaga, kellel seisab ees erinevatest materjalidest olulisemate ideede välja toomine, mida uue kooli sisusse kaasa võtta.

Kogu koolipere on kaasas

Käimasolev kalendriaasta on meid õpetanud mõistma kogukonna rolli kasvamisel ja arengul. Ja mitte ainult kooliväliste tegevuste planeerimisel, vaid õppijate tuleviku kujundamisel. Just muutused kasvatavad kokku. Oleme õppinud üksteist paremini tundma, iseennast paremini tundma. Üleöö said lapsevanemad õpiprotsessi osaks ja aastajagu koduõppe kogemust. Mis on heaks tõukeks koos lapsevanematega luua laste näoga kooli.

Kool on enamat kui teadmised

Lastele loodud kool on pidev sildade loomine erinevate õppevormide vahel, soovist hoida õpilaste õpitahet. Tahet, mis kannab läbi terve elu. Lisaks teadmiste jagamisele, on koolil suur roll eluks praktiliste oskuste õpetamisel ja seda väga erinevatel viisidel. Müüt õpetajast kui teadmiste ainuvalitsejast, on saamas minevikuks. Õpetaja on inspireerija, mõtestaja ning seoste looja. Tuleviku koolis on senisest suurem roll ennastjuhtival kooliperel, kellel on oskus probleeme lahendada, oma emotsioonidega toime tulla ja vastutust võtta.

Lõpuklasside koolilood

Tänased lõpetajad meenutavad lugusid, kus kool on loonud neile võimalusi katsetada erinevaid asju, andnud julgust kukkuda, harjutada ja siis taas püsti tõusta. “Kui sa ei distsiplineeri ennast, siis sa kukud läbi” jagasid oma koolikogemust kaks lõpuklassi õpilast. Hinnatakse kogemust, kus õpilastele anti võimalus proovida erinevaid rolle ja sellega jagati vastutust (nt spordipäeval kohtunikud või õpetajate päeval õpetajad). Noorte hinnangul on lõpuks kõige olulisemaks inimesed ise sinu ümber, head suhted, oskus kokku leppida ja kohaneda uutes olukordades. Südamlik oli ühe lõpuklassi noormehe jagatud mälestus klasside reisist Kihnu, kus õpiti üksteist palju paremini tundma. Eks vahel peab minema koos kaugele, et tagasi tulles olla üksteisega lähedasem.

On eriline aeg hariduses. On uute võimaluste aeg. On uute alguste aeg. Unistused kannavad meid edasi ja nii sünnibki laste näoga kool, kus kogukond saab väljendada hoolivust ja hoitust. Ja kes teab, ehk on käesolev pingeline aeg tõukeks mõnele õpilasele, et valida tulevikus õpetaja elukutse ja tulla Hiiumaale tagasi.

Tulevikukooli mõtted pani kirja Kärdla Põhikooli direktor Margit Kagadze.

Arengukava projektimeeskonna poolt olid loo kirjutamisel toeks õppejuht Liisi Mäeumbaed ja sotsiaalpedagoog Agnes Alvela.

(Arvamuslugu ilmus 12. märtsi 2021 Hiiu Lehes)